Kirjanduskliinik

Kirjanduskliinik

Kirjanduskliinikus” olen ma erinevate kirjandusteoste kaudu loonud ruume, kus empaatilises, kaastundlikus ja emotsionaalse intellektuaalsuse õhustikus tegeleda meie isiklike ja kollektiivsete haavadega, mälu ja ajalooga, mõelda oleviku ja tuleviku, keskkonna ja looduse, elamisjulguse ja armastuse üle. Olen mõelnud, mõtestanud ja kirjutanud, nii et tekiks kirjanduslikul viisil aset leidev kokkusaamine, sümboolne gravitatsioonijõud, mis tõmbaks inimesi üksteise poole, looks usaldust, tooks kaasa taipamisi, avanemisi ja sümboolseid uuestisünde, mis annavad julguse küsida: „Kes ma olen? Kes inimene on?”. Ning annaks tunde, et oleme hoitud.

Imbi Paju

Tagasiside

Sulg

Arvustused

„Kirjanduskliinik” mõjub teraapiana ning samas kinnitab ja meenutab ja ennustab meie kuulumist Õhtumaa humaansesse ruumi. Ikka veel ja edaspidi.”

Eerik-Niiles Kross

„On mõnus ja inspireeriv lugeda, kuidas kõik selles raamatus nii rahulikult ja selgelt voolab ühtekuuluvustunde poole.”

Thomas Salumets

„See raamat puhastab hinge, aitab näha suurt pilti ja hoomata ajapanoraami pimestavaid värve, mis sumenevad uduhalliks vaid väga kaugelt vaadates.”

Kristiina Ehin

2023

[Kirjanduskliinik]

Raamat „Kirjanduskliinik. Mida tähendab olla inimene“ on mõtestanud ja kirjutanud nii, et tekiks kirjanduslikul viisil aset leidev kokkusaamine, sümboolne gravitatsioonijõud, mis tõmbaks inimesi üksteise poole, looks usaldust, tooks kaasa taipamisi, avanemisi ja sümboolseid uuestisünde, mis annavad julguse küsida: „Kes ma olen? Kes inimene on?”.

Valitud mõtted raamatust:

  • Olla kohal on imeline seisund.
  • Mida rohkem ma loen ja kirjutan, seda paremini ma näen ja tunnetan.
  • Inimene ei ole keha, vaid ta on kehas, kui ta on julgenud enesesse vaadata.
  • Meie minevik, kogemused, meie arusaamad võivad meid mõjutada viisil, mida me ei mõista.
  • Keha on nagu mõtegi, nad on vaimuga kohustatud omavahel suhtlema, teineteist toetama ja armastama, puhastama tühjast-tähjast, olema vastastikku tähelepanelikud.
  • Lapsepõlv on aeg, kus uksed maailmale on avatud.
  • Jutustamise kaudu toimub tervenemine, mis tervendab kõiki, kes on saanud sellest masendusest osa.
  • Meile jääb alati vabaduses võimalus sõnastada ära see, mis on olnud ja toita elusust, hoolitseda tema eest.
  • Kõne mõjutab inimest – see, kuidas, milliste sõnadega, lauludega, lugudega me kõnetame üksteist.
  • On lohutav, et algoritmid pole veel röövinud inimese autoriteeti ja vajadust hea romaani järele.
  • Me vajame alati lubadustunnet, lootust ja tähendusrikkust oma ellu.
  • Kirjanduse abil on koguni riigi iseseisvust loodud ja kinnistatud.
  • Iga vallutamine võtab enesehinnangust midagi ära.
  • Psühhoanalüüsiga avatakse elu nii, et usk ja lootus saavad jälle võimaluse toetada elutahet.
  • Liiga suurt empaatiat, julgust rääkida ja tundlikkust ei peeta praegugi Eestis alati hüveks.

Teised raamatust

Leena Käosaar
kirjandusteadlane, professor
Eerik-Niiles Kross
Riigikogu liige, diplomaat
Hasso Krull
luuletaja, esseist
Kirjanduskliinik

Osta raamat!

Vali oma lemmik raamatupood, kust soetada omale raamat juba täna…

Kes ma olen? Kes inimene on?"

Me vajame oma ellu uut süžeed. Siin ongi eksistentsiaalne mõtlemise ja küsimuse esitamise koht: kas me suudame kujutada vahelduseks ette paremat tulevikku? Seda sõna otseses mõttes.

Kirjanduskliinik sisu

Tagasiside

Arvustused

Imbi Paju, ta annab meile ühe võimaluse olla natuke mõtterikkamad, et maailm omis päis etemini õigemaks loksutada. Ja et ta teeb seda käigu pealt, juhtides me meeli tuntud ja tundmatute kirjandusteoste kaudu ikka inimlikkuse suunas, siis mina ütlen: aitäh!

pilt puudub

Karl Martin Sinijärv

- Luuletaja, kultuuriajakirjanik -

Кirjanduskliinikus on kaastundlikud ruumid. Kirjanduslugu, nagu röntgenkiirtega valgustav. "Kirjanduskliinik" on kirjaniku ja režissööri Imbi Paju empaatiline ning mõtterikas sissevaade Eesti valusasse lähiajalukku ning põlvkondlikku traumasse, pannes lugejaid mõtlema sellele, kuidas ilukirjandus võib endas kanda eelmiste põlvede paineid ning liigutada tervenemise suunas nii lugejaid kui autoreid.

pilt puudub

Ralf Sauter

- Postimehe kultuuritoimetaja -