Kadrioru aed on Eesti kultuuris ja ajaloos sügavalt sümboolne koht, mille tähendus ulatub kaugemale pelgalt aiapidude pidamisest. Kirjaniku ja dokumentalisti Imbi Paju sulest ilmus hiljuti raamat „Kadrioru aednik“, kus ta käsitleb sümboolikat ja tähendusi, mis on seotud Kadrioru aiaga, aga ka laiemalt Eesti kultuuri ja ajalooga. Homse taasiseseisvumispäeva eel rääkis ta raadio Elmari hommikuprogrammis, kuidas need tähendused kajastuvad meie rahvuspühade tähistamises.
Aed on midagi enamat kui lihtsalt aiandus
Paju tõi saates välja, et Kadrioru aia vastuvõtt on midagi täiesti unikaalset, erinevalt teistest aiapidudest, näiteks Soome omast. Sealne iseseisvuspäeva vastuvõtt talvel keskendub pigem ametlikule kätlemistseremooniale ja pidulikele kostüümidele. Kadrioru aia vastuvõtud, eriti 24. veebruari vastuvõtt, on Paju sõnul aga avaramad, kus on rohkem ruumi kontsertidele ja kultuurilistele väljendustele. „See on erakordne ja kogu see lugu on erakordne. Sellepärast ma tegelikult olengi välja andnud laste ja kogupere raamatu, et me tajuksime enda vereringes seda erakordsust.“
Paju toonitas, et see aed on midagi enamat kui lihtsalt aiandus; see on Eesti rahva ühise töö ja kultuurilise identiteedi sümbol.
„Kadrioru aednik“ kui suur sümbol
Imbi Paju arhiivitöö ja uurimused aedniku Jaan Porgi kohta toovad esile, kui olulised on olnud sellised kohad ja sümbolid Eesti riigi loomisel. Paju selgitas, et tema raamatus kajastub ka õigusfilosoof Hent Kalmo sügav arusaam Kadrioru aia tähendusest. Kalmo, kes on lugenud läbi kõik Konstantin Pätsi tõlgitud raamatud, nägi aianduses suurt sümbolit.
„Kadrioru aednik“ on väga suur sümbol ja aed üldse meie riigi loomisel.
„See metafoor oli nii tugev, et ma kirjutasin talle. Me saime kokku ja rääkisime kolm tundi. Mõtlesin, et kas ta annab mulle selle pealkirja või me kirjutame koos lasteraamatu,“ rääkis ta ja lisas, et siis ütles Kalmo talle, et Paju võib raamatu kirjutada ning tema loeb selle üle. „Õigusfilosoof on siin kinkinud selle pealkirja ja taga on ka tänusõnad talle. Tahan öelda, et ega lapsed rumalad ei ole, nendesse peab väga tõsiselt suhtuma. „Kadrioru aednik“ on väga suur sümbol ja aed üldse meie riigi loomisel.“
Vanade traditsioonide olulisus
Tähistamise osas rõhutas Paju, et me pole piisavalt kasutanud oma vanu traditsioone. Ta tõi näitena välja, kuidas Kadrioru aia pidustustel räägitakse tihti aednike kesksusest ja koloniaalsest ajaloost, kuid unustatakse, et Eesti Vabariigi ajal ei olnud „kodu kauniks“ lihtsalt võistlus, vaid see oli kogu rahva ühine töö. See ühine pingutus ühendab Paju sõnul kogu Eesti rahvast, mis on eriti tähtis just taasiseseisvumispäeval. „Meil on käima tõmmatud infosõda, et Päts müüs Eesti maha ja ta oli seda-teist ja kolmandat. Aga minu arvates see on fantastiline, et 30ndatel ta võttis selle aia, selle sümboli ja ühendas terve Eesti rahva. See on meie ühine asi ja sellega koos käib ju ka toidukultuur,“ lausus ta ja tõi välja, et luges ka Vikipeediast Kadrioru aia kohta, et 30ndatel muutus Kadrioru aed võimukantsiks, mis oli rahvale suletud ja mis on koloniaalne arusaam.
„Kadrioru aednik“ on väga suur sümbol ja aed üldse meie riigi loomisel.
„Me ei tule vahel selle pealegi, et see administratsioonhoone, kus praegu president on, valmis alles 39ndal aastal ja kõik see aed, kõik need mesipuud, õunapuud, kasvuhooned… Konstantin Päts oli aiafilosoof ja see tuleb ka piiblist ja antiigist.“