Kadrioru aednik

"Suuri lugusid saab vesta ka väiksemas vormis ja väiksematele lugejatele/kuulajatele. Õigupoolest tuleb neid pajatada igal võimalikul kombel, et nad igasuguse mõistja ja mõtlejani jõuaksid. Imbi Paju «Kadrioru aednik» on üks viimase aja vahvamaid lasteraamatuid. Ilma määndsegi poliitikata on lähiajalugu lapsepäraseks tehtud läbi lillede – sõna otseses mõttes. Läbi lillede ja mesilaste ja looduse. Kõva pehme sõna!

Kadrioru esimene aednik on mõistagi president Päts. Mees, kes vähemasti Ivan Orava mälestuste kaudu peaks igale kirjaoskajale eestikeelsele teretuttav ja sümpaatne olema. Raamat pole siiski sugugi Pätsi-keskne. Ei mingit heroiseerimist, hoopis uus mahe aianduslik lähenemisviis. Ja see toimib. Kaudu taimede, kaudu edendamise ja kasvatamise ja looduse jätkuvuse saab selgeks jutustada hoopis teised taustad. Üllatav ja rõõmustav.

Ka järgmistele, nii-öelda meie aja presidentidele pühendet leheküljed teevad head meelt, kuna autor on osanud ne kõigi tuhandeist tegemisist välja sõõlata looduse ja aedlusega seonduva – näeme, et jätkunud on seda igaühel. Ja vaid üht presidenditöö kildu valgustades annab ta ilusa pildi paljust muust, mis kohe silma ei paista.

Ääretult sõbralik ja hariv lugemine. Hakka või ise lapseks! Ega see laps meis tegelikult ju kuhugi ära ei kao, kui ise teda kaotama ei kipu. Niisuguste raamatute najal üles kasvamine võiks olla küll üks meeleolukas minek. Silmad raamatuisse, näpud mulda!

Ning võetagu ette ka üks mõnus jalutuskäik nii Kadrioru parki kui esipresidendi omaaegseisse valdustesse tänases Tallinna Botaanikaaias. Näeb palju põnevat ning iga teise põõsa taga luusib tasakesi Päts ise. Päriselt ka!"

„Kadrioru aednik“ toob esile, kuivõrd oluline on üksteisest hoolida, ühte hoida, oma kodu ja koduümbrust kalliks pidada ning nende eest hoolitseda.

Algimpulsi on Imbi Paju „Kadrioru aednik“ saanud õigusfilosoof Hent Kalmo 2021. aastal Vikerkaares ilmunud artikliseeriast, mis on pühendatud Konstantin Pätsi huvile aianduse ja kodukaunistamise vastu. Paju põimib Pätsi teema isiklike mälestustega, asetab selle laiemale ajaloolisele väljale ning loob ühenduse ka tänapäevaga, tuues esile Eesti presidentide rea ja rõhutades neist igaühe teeneid seoses Kadrioru aiaga. Nii et mingis mõttes võiks ehk öelda, et Paju jätkab oma varasemete teoste („Tõrjutud mälestused“, „Kirjanduskliinik“) liini, kuid teeb seda lastele sobivamas formaadis.